Aastapäevapidustused toimusid 2.juunil Tarus, kus 90.aastat tagasi kogunes I. Kirikukongress ja sõnastati vaba rahvakiriku põhimõtted, mis tollases Euroopas olid päris uudsed. Tartu Jaani kirikus peetud jumalateenistusel pühitseti kiriku uus sümboolika – vapp (rahvusvärvides risti taustal luterroos) ja lipp. Lipu kinkisid Eesti akadeemilised üliõpilasorganisatsioonid. Teenistusel osalenud president Toomas Hendrik Ilves ütles oma tervituskõnes: „Eesti riik ja Eesti Evangeelne Luterlik Kirik alustasid koos. Eesti luterlik kirik vaba rahvakirikuna Tartus üheksakümmend aastat tagasi; Eesti Vabariik demokraatliku riigina veidi üle poole aasta hiljem. Need kaks algust on omavahel kõige otsesemalt seotud. Mitte ainult üheksakümne aasta taguste sündmuste läbi, vaid palju pikemalt ettepoole.“ 

Ka tulevikku vaatame üheskoos. Nüüd, kui veel kestab kiriku juubeliaasta, oleme alates advendist asunud tähistama Eesti riigi sünnipäeva. Igal eeloleval kuul meenutatakse mõnd riiklusele olulist teemat – detsembris rahvast kui riikluse alust. Seetõttu on kuu põhiürituseks ülemaaline kontsertide sari „Kutse sünnipäevale“, mille korraldab luterlik kirik koostöös Eesti Pärimusmuusika Keskusega igas ajaloolises kihelkonnas. Neid on kokku 121 ja enamik kontsertidest toimuvad kirikus või pastoraadis. Seegi tuletab meelde, et Eesti Vabariigi rajajaks oli ristirahvas ning et kristlikud väärtused on ka praegu meie tulevikupandiks. Rõõmusõnumil Jeesuse sünnist on tänavu niisiis eriline kõla ja põhjust juubeldada on mitmekordselt. 

Ometi põimus sellesse aastasse ka tõsiseid noote. Aprillirahutuste käigus viidi Tõnismäelt ära pronkssõdur ja pinged rahvusrühmade vahel teravnesid. Kirik kuulutas mai esimese pühapäeva ülemaaliseks palvepäevaks. Seda sõnumit toetas ajakirjandus ja televisioon. Tänu Jumalale suudeti rahva ühiste pingutustega edasine vägivald ära hoida. Vajame siiski jätkuvat kannatlikkust ja tolerantsust, et saavutada Eesti hüvanguks vajalikku üksteisemõistmist. Ka luterlik kirik on tõhustanud venekeelset tööd ja toetab koos teiste kirikutega integratsiooniprotsessi. 

Ägedat diskussiooni tekitas suvel toimunud Vabadussõja Võidusamba konkurss, kus võitjaks kuulutati risti – küll Vabadussõja aumärki – kujutav töö. Ilmnes, kui palju on siiski Eestis neid, kellele arusaamadesse ristist ja ristiusust on ateistlik okupatsiooniaeg jätnud väärastunud jälje. See näitab vaimse identiteedi kaotust. Identiteedikriis omakorda on noorele põlvkonnale sisemise konfl ikti allikaks, tuues kaasa riskid: alkoholismi, narkomaania, HIV/AIDSi leviku, hoolimatuse enda, kaasinimeste ja oma riigi vastu. 

Kiriku ülesanne on tervendada. Evangeelium Jumala armastusest ja andestusest parandab ja kutsub aitama abivajajaid. Väärib märkimist, et sellel aastal alustas kirik muu sotsiaaltöö kõrval ka HIVi ja AIDSi ennetustöö alaste konverentside ja koolitustega. Seljataha on jäänud tegevusrohke ja edukas aasta, kus kristlastel on olnud oluline missioon. Me pole selles ülesandes üksinda. Sõbrad kogu maailmas, iseäranis Soomes, on meiega nii mõtetes sõnades kui tegudes. Siinkohal õnnitlen teid kõiki Soome Vabariigi äsjamöödunud 90.aastapäeva puhul! Sügisel külastas Soome peapiiskop Jukka Paarma koos kirikuvalitsuse liikmetega Eestit, et arutada edasist ühistööd. Eestikeelne kiriklik tegevus on laienenud ka Soomes, ulatudes nüüd Helsingist kaugemale. Kunagi, eelmise sajandi alul, on Soomes olnud iseseisev eesti kogudus. Kas selle töö taastada? See sõltub eelkõige meie rahva liikmete enda valmisolekust. Küllap ärkavad lisaks majandushuvidele ka vaimsed ja vaimulikud huvid. 

Kogudus ja kirik on see koht, kus Jumala tegev ja innustav armastus meid liidab ja laseb korda saata midagi ilusat, väärikat ja väärtuslikku. Kas ei peaks sellest osa saama meie igaühe kodu, kodumaa ja riik? Siis võime jõuluõhtul õigusega laulda: Ristirahvas, ristirahvas, rõõmusta!

+ Peapiiskop Andres Põder 
EELK