Meie rahvas vajab kirikut ja kirik rahvast. Kui sõjaeelsel Venemaal ja sõjajärgses Eestis asuti usku raudse luuaga välja rookima, oli see selge märk ühiskonna raskest haigusest. Ei kehtinud enam tsiviliseeritud kooselu normid, maad võttis vale, ükskõiksus ja halastamatus. Eesti taasiseseisvumisel oli kirik üheks oluliseks innustajaks, usu ja lootuse allikaks. Seisukohavõtte, eeskuju ja abi oodatakse kirikult ka tänase Eesti eetilistes kriisides. Kiriku usaldusväärsus on rahvaküsitluste põhjal väga kõrge. Ometi pole kerge üles ehitada ja tervendada seda, mida aastakümneid on lõhutud - olgu selleks inimhing või inimväärne ühiskond. 

Meie kirik on taasiseseisvuse ajal jõudsalt arenenud. Kuigi viimasel ajal on liikmeskond veidi langenud, tähendab see samas ka selgemat eristumist - kirikus ei püsi leiged vaid pigem need, keda Jeesuse sõnul võib nimetada maa soolaks ja valguseks. Väga paljudes kogudustes on välja kujunenud noor ja aktiivne juhtkond, toimub laste- ja noortetöö, tegutsevad koorid, taastatakse ja ehitatakse kirikuhooneid, asuvad tööle uued vaimulikud (tänavu oli ametisse pühitsetavaid 11). Aasta lõpul kinnitati ametisse EELK Usuteaduse Instituudi uus rektor, professor Randar Tasmuth, kes oma doktoritöö on kaitsnud Helsingi Ülikoolis. Ka instituut ise on ette valmistamas doktoriõppe avamist. Eesti vajab teoloogilise mõtte jõulist arendamist. 

Käesoleval aastal alustati kiriku arengukava väljatöötamist eelseisvaks kümneks aastaks. Töö käigus analüüsitakse senist olukorda, täpsustatakse visiooni ja eesmärke, koostatakse lähiaja tegevuskava. Juba praegu on ettevalmistamisel terve rida olulisi projekte, mida ka Soome kirik toetab. Nimetada võib kavasid ristimise tähtsuse teadvustamiseks, noortelaagrite korraldamiseks, kiriku töötegijate täiendkoolituseks, uue jumalateenistuse käsiraamatu väljaandmiseks, ülemaalise kirikupäeva ja laulupäeva korraldamiseks aastal 2010 Tartus. Kiriku oluliseks ülesandeks on tajuda tänase inimese vajadusi, osata teda kõnetada, näha võimalusi evangeeliumi kuulutamiseks kaasajal. Kirikul ja igal tema liikmel peab olema missioon, teenimis- ja tunnistamisvalmidus. 

Väga selgeks on see tänavu saanud ka üleeuroopaliste ja ülemaailmsete oikumeeniliste suhete raames. Sel aastal tähistasime pidulikult anglikaani ja Põhjamaade luterlike kirikute liidu - Porvoo ühenduse 10.aastapäeva. Sellesse ühendusse kuulub nii Eesti kui Soome luterlik kirik. Kevadel toimus Kirikute Maailmanõukogu suurkogu Brasiilias, millest samuti mõlema kiriku esindajad osa võtsid. Kultuurikonfliktide tõttu maailmas oodatakse kirikutelt ühtaegu kaasabi oma identiteedi tugevdamisel kui ka dialoogivõimet ja lepitamist. Euroopa Liidus kavandatakse 2008.aastat kultuuridialoogi aastana. 

Üksteisemõistmiseks on vaja üksteist tunda. Eesti ühiskonnas valitseb kahjuks usuliste teadmiste tohutu defitsiit. Kiriklikku usuõpetust pole eesti koolides olnud. Ilmalikku ainena saab usuõpetust küll vabatahtlikult õppida, kuid koolikorraldus seda praktiliselt ei võimalda. Ka tänavu on pressis kütnud kirgi kavad viia ilmalik religiooniõpetus üldhariduskooli programmi. Aasta lõpul esitatigi vastav eelnõu riigikogu menetlusse. Siiski valdab üht osa ühiskonnast okupatsiooniaastatel külvatud arusaam, et usk on küll rumal, kuid võib ometi külge hakata. Niisiis on lapse õigus haridusele ja usule jätkuvalt löögi all. 

Usk on teema, mis inimesi siiski jätkuvalt kaasa haarab. Seda tingib elu ise, mis püstitab raskeid eetilisi valikuid ja paneb küsima püsiväärtuste järele. Sügisel toimunud konverentsil Kristlikud väärtused Eesti poliitikas - perekonna vaimne alus, tõdesid suuremate erakondade esindajad, et just neid põhimõtteid, mida esitab kirik, on õnneliku eesti kodu ja ühiskonna garantii. Jumala hoiab ka täna oma kätt meie rahva kohal. See on jätkuv jõuluõnnistus. 

+ Peapiiskop Andres Põder 
EELK